Yay, kirjtaks siia midagi. Suhteliselt halb tunne on. Nagu mina oleks rikkunud, mis Teil oli. Andke andeks. Mul on siiski ka hea meel. Sain oma sõbranna tagasi. Ye. Vennast on siiski kahju. Leppige ära? Ma tean, et ma ei oska midagi tarka öelda, aga ma tahaks teid aidata. Kord tuleb üks minu juurde kurtma ja küsimusi küsima, siis teine. Ma ei tea mida edasi rääkida tohin ja mida mitte. Olen kahe vahel. Ei tea mis õige on. Kelle poole astuda? Pere ja parima sõbranna vahel ei anna valida.
Kuid siiski, ME SAAME SELLEST KOOS ÜLE K. Trust me. Kõik lõppeb veel hästi. Isegi kui keegi peale minu seda ei usu. Keegi peab positiivseks jääma :) .
Muud teemat ka vahele: Täna niisama lebo. Mida võiks teha? Homme siis kümnest neljani (vb 8-ni) näiteringis. Yadayada. Pühapäeval ka. sjhgspdkjiwesp jtgf <- vot nii palju oskan selle kohta öelda. Agajah, loodan , et see on seda väärt. Esietenduseni on veel vähe jäänud.
Olen väsinud, ei jaksa, aga peab. Kõik väsitab, aga ikka peab. Gosh, ma ei taha hommikuti enam ärgatagi, koju tulles ei õpi üldse. Märkused, probleemid ja halvad hinded. Yo. Põhjuseks? Kõik need väikesed probleemid, mida keegi ei kuula ja kogu see näiteringi stress. Lõpu ei paistagi tulevat. Aga tuleb olla tugev. Teiste jaoks mitte välja näidata mis toimub. Teistel on hullemini, niiet mis ma ikka mölisen, eks? Jah, ma olen vait. Andestage.
