Nii, viimased paar päeva on olnud talutavamad. MITTE KELLEGAGI PMST POLE SUHELDA!!! No kuku pikali. Kirjutasin oma juttu, Kristile (kes on hetkel siin muidugi.) meeldis. Ahh, niihea tunde tekitas lic. Igatahes, mitte midagi pole teha. Täna olid lühendatud tunnnnid oujeeee. Ega see midagi küll ei muutnud. Läksime Kristiga bussiga minu peatuseni ja siis sealt veic aega kõmpisime. Kuulasime ta telost muusikat ja naersime. Mu kõht valutas ka sellest hiljem. See oli niii naljakas kuidas me jooksime ja ühel hetkel olin ma üksi, sest Kristikallis otsustas puhata ja viskus põlvili maha. Oeh, kodus siis mängisime kaarte ja jõime Cocat ülipalju. Sõime makarone ka. Üllataval kombel Kristile maitses.... woooooow. Täna terve päev midagi selle sõnaga olnud. Homme on näiteringiga esinemine ja siis sealt Kristi juurde (: Vabsjee kaua näinud üksteist siis juba. Nv olin tema juures. Nüüd tema meil ja siis ma homme jälle neile , peaks ideid kokkamiseks otsima (A)
Igatahes, ma juttu kirjutama. ..
