Avastasin, et kui Kristit pole bussis, jään ma märkamatuks, cool huh? Noh, nüüd tean vähemalt, mida minust arvatakse - pisike vari kusagil nurgas, kes üritab kõigest väest Kristi sarnane olla. No ikka imelik hakkab. Ei viitsi nagu toriseda ka. Don't care. Klassis ikka nagu suheldakse ja kodus ka, see on nagu põhilisem.
Igatahes, otsustasin üht - tahan õppida auravärve nägema. Enda oma näen, aga ainult ühte, neid on võimalik näha koguni viite, (inimeste enda kogemuste pealt) see oleks huvitav..
Uurisin ka vampiiridest, ei teagi miks. Et kas nad on ikka tõelised etc. Tuli igast paska välja. Ei oska midagi uskuda, muidugi, ma ei vaidle, et neid olemas ei ole, kuid ka kõva häälega kuulutama ei hakkaks, et on. Tõendeid ju pole. Igatahes, üleloomulikkus on täna olnud minu teema. Juhtub.
Igatahes, aitab.
