SITT TUJU. Kellegiga ei viitsi rääkida. Carmen vist solvus mu peale, sest ma ei rääkinud talle mis me sünnal tegime. Ma ei tahagi sellest rääkida. Sai plõksitud üksteisega veits. Mõni läks endast täitsa välja. Mõni kukkus kasti ja tahtis välja aga enam ei saanudki. Mul oli imelik olla. "Morsist" vist. "Mahla" mina ei joonud. Kristi ei näinud hea välja. Ta ei tundnud ennast ka hästi. Anna ja mina olime vist kõige selgemad. Birks ja Keitti läksid veits ülemeelikuks niiet Kristi, Anna ja mina pidime neid ikka paarkorda keelama. Okei, vb rohkemigi aga suva see. Kisa peale tuli Krsiti issi. Küsis keda ta koju viib. Noo, päris halb lugu oli ikka. Käisin siis seal nende juures arvutis. Kõrsik ja Anna panin Liisu magama, valvasid teda seal. Nuns. Ma oleks tahtnud vahepeal kellegi pihta karjuda. Aga ma ei teinud seda. Vahepeal tahtsin teistega nutta ka. Lihtsalt nii paha oli vaadata neid nutmas. Ei ütle keda nägin, oma asi. Aga jah, ikka siukseid asju juhtub. Vähemalt sai ära proovitud ja noh, saime veits sõimata aga järgmine kord oleme targemad. Mõni tuli sellest paremini välja mõni oli hommikulgi veel segane. Okei, mis hommikulgi. Me ju läksime see aegu alles magama. Nelja aegu vist sai vaikust tuppa toodud. Ei vaadanud täpselt kella. Meid kutsuti vahepeal õue ka. ÖÖSEL. Ma siis veits nagu manitsesin oma vanemat vennakest. Ütlesin et vaadaku kella. Ta küsis keda see kell kotib. Ohjah. Niinii, mis siis veel oli? Lahe oli aga sitasti läks. Üldiselt mulle meeldis sünnipäev. Need on alati lahedad olnud. Agajah, mõnikord ei lähe kõik nii nagu me tahame eks. Niinii, sõpru peab toetama kes veel ei tea. Aitasin siis minagi. Juhtus siuke õnnetus, et tuduma mineku ajal tehti ju voodeid ja siis meie voodi jalutsi alla pidi panema toetuseks midagi, et see väga palju madalam ei oleks kui voodi ise. Niisiis pandi sinna liimi ämber alla. Ühel hetkel me kõik toetasime sinna koha peale. Jaa siis oli nii, et see liimipurk läks lihtsalt katki. Jah, kõik kohad olid valget paska täis. Ohseda kisa. Kristi kamandas kohe kõik ühele poole seina äärde ja asus siis koristama. Teised kõik otsisid pabereid ja viskasid kasutatud nuustakuid ära. Noh, liimi jäi ikka kõvasti maha ka. Hiljem öösel, kui Kristil väga paha hakkas soovitasin ma tal akna äärde seista ja värsket õhku hingata. Seda ta tegigi. Aaga, siis läks vaas ümber. Sama koha peale kukkus kuhu liimgi maha oli läinud. Niiet seal oli nüüd topelt segadust. Ohjah, siis lendasid ropud sõnad ja ma kuivatasin maa ära seni kuni Kristi rahunes. Paarkorda oli ka nii, et kui me kõik olime juba headööd ära öelnud, tahtis ta Harryga rääkida. Nomasiis helistasin, nii juhtus umbes 3-4 korda. Aga jah, misteha.
Niinii, olete piisavalt kuulnud, täna hommikul tulin varem koju. Üheksa nelikümmend midagi vist. Igatahes. Siiani on suht lebo. Homme on kool. Ohjah, juhtub...
